Olin kuskil kalamajas ja nautisin puumajade arhitektuuri. Möödudes ühest hoovist tajusin äkki, et keegi ründab mind nurga tagant. Automaatselt kummardusin ja minu peast vihises mööda pudel ja sellega koos taarus kõnniteele üks kõhetu narkomaani mõõtu kuju. Ta üritas teist korda tabad mu pead, aga õpitud võtetega sain tal kõrist ja pudeli enda kätte. Lükkasin mehe eemale ja küsisin, et kas tal on miskit vajaka? "Raha...anna kõik oma krõbisevad eurod siia!" rögises ta. Ma lükkaisn ta pikali ja käskisin kaineks magada. Aga keegi julge kodanik oli jõudnud juba politsei kutsuda, kes saabus kohale ja nähes maas meest ja minu käes pudelit...oli tema jaoks pilt selge. Mina olen ründaja...
Politseinik oli vietnamlane ja relvaks oli omakorda taskulamp ja pesapallikurikas. Ta võttis oma kurika ja sundis mind võtma sisse algasendit turvakontrolliks, et panna käed raudu ja viia jaoskonda. Püüdsin seletada, et ma olen õnnelik ohver ja korralik kodanik...see kurat oli aga umbkeelne politseinik....jagas ainult vietkongi.
Nägin, et asi on täbar ja seda enam, et vietkong üritas oma ainsa relvaga pesapallikurikaga mind jalgadest tabada ja pikali saada. Nüüd ei kannatanud ma enam välja, ausat eesti kodanikku mõnitatakse päisepäeva ajal...paari osava võttega oli kurikas minu käes ja juhuslikult sattus see rähklemise käigus mitu korda politseiniku pähe.
Vietkong kukkus ja jäi sinna lebama, mina aga sain aru, et juhtnud on midagi , mis poleks tohtinud juhtuda. Läksin siis eemale ja vabanesin asitõenditest ja olin juba kodus diivanil, kui näen, et vietkong koos kahe teise politseinikuga, kes teda talutavad tulevad meie koju vastandamist tegema...
Mul ei jäänud muud üle, kui tõmbasin suukoopad vaakumiga sisse, pöörasin silmad pahupidi ja tegin pähe ühe ääetult lolli näo. Teised küsivad selle haavtu käest, kellel pea oli 3kg sidemega kokku seotud. "Kas see tegi?" ja näitasid näpuga minu peale. See vaatab-vaatab, vask silm teeb tirilimps poolteist, kuna kurikas andis ikka hea mataka. Uurib mu nägu, aga see on sjuke lollakas...siis ütleb, ei see mees küll selle moodi pole, kes mulle virutas...see ju puha värdjas.
Ja nii nad läksid ära, tõelist kurikameest otsima. Ma aga mõtlesin eesti politsei "hea taseme" ja enda lolli näo üle, et näe, kuidas on võimalik teist isikut mängida...lihtsate vahenditega.
Oh neid unenägusid!
