Thursday, December 30, 2010

Sääsed universumiga harmoonias



Nägin suurepärast und, mis oli väga detailide rohke. Energiat oli natuke liiast ja siis hakkasin detailide peale tähelepanu suunama. Äkki ilmus taevasse sääskede armee, kes helendasid lillakalt. Läksin neile lähemale ja tõdesin, et nad on ikka päris arukad putukad. Nähes pealtvaatajaid, hakkasid nad moodustama õhus kujundeid, mis olid väga keeruliste struktuuridega. Lõpuks moodustasid nad ikosaeederi ja see oli ülimalt täiuslik. Võtsin luubi ja uurisin lähemalt, see, mida nägin kuulub juba ulme valdkonda. Nüüd sekkus ka teadvus ja ma mõistsin, mida tähendab, et anorgaaniliste olendite energia sädeleb ja väreleb.

Sunday, December 26, 2010

Jõuluöö unenägu






Alati tekib igal inimesel pealkirja lugedes mingi oma ettekujutlus, milline võiks olla jõuluöö unenägu. Ilmselt ei oota sellist sisu mitte keegi, aga selline see nägu oli.

Algas see sellest, et ärkasin Vabaduseplatsil Jaani kiriku poolses osas. Kõik oli vanamoodi ja ei mingit treppi ega vabadusesammast. Olin Jaani kiriku seina ääres ja leidsin, et see on ainuke kõrvaline koht, kus rahulikult loomulikke vajadusi rahuldada, ehk urineerida. Püüdsin seda teha kristlastele meelepärasel kombel, et mitte vastu seina, vaid seinast eemale ilupõõsaste suunas. Jaani krik oli ümbritsetud imlelike punaste kividega, mis kiirgasid sooja ja särisesid elektrist. Ja nii nagu ikka, ei pidanud ma ohutusnõuetest kinni ja lasin suure kaarega elektrit juhtivate kivide pihta mõtlemata tagajärgedele. Aga neid ei tulnud, tulid ainult endised klassikaaslased koolist ja segasid minu tegevust. Lõpuks sain ikka oma vajadused rahuldatud ja kirusin linna, kes ei ole piisaval arvul wc-sid paigaldanud.
Järgmine hetk olin metroos ja kihutasin Moskva all ringi. Kuna olid pühad, siis olid osad jaamad suletud ja rong keerles nagu spiraalis. Lõpuks jõudsime jaama, kus ekponeeriti sigu. Ehk, sead süldina, sead tsellofaanis, sead suitsutatult, sead koduloomadena ja ja koera asemel...
Sellises järjestuses oli väga ebameeldiv mõelda jõuluprae peale ja ma otsustasin, et elav siga on palju armsam, kui särisev, rasvast nõretav jõulupraad.

Tulin sealt välja ja jõudsin majja, kus elasid nõiad. Millegi pärast olin ma ise justkui mustkass ja äkki sööstsi minu suunas üks elusuuruses leopard. Ei aidanud muu, kui jalgadele valu. Õnneks olime paksus metsas ja puud olid minu poolt tõmmates ennast paindesse, et ma läbi mahuksin ja saaks otse põgeneda. Minu selja taga, aga tõmbasid puud tagasi ja leopard nägi suurt vaeva, et järelejõuda. Lõpuks jõudsin metsast välja, mis lõppes kummaliste väravatega. Leopard oli kohe kannul, aga ime-ime, kuskilt tekkisid klaasuksed ja ma panin need risti-rästi kinni kolmekordselt. Leopard jäi pika ninaga. Mina aga istusin kassina kännule ja hakkasin lakkuma käppa, mõeldes, et nõiametsas pole eriti tervislik jalutada.

Saturday, December 11, 2010

Lastejutt "Unemati ja Unekratt"

Unemati ja unekratt.

Tere kallis sõber, kes sa tunned suurt huvi krati maailma toimetuste vastu. Nagu te eelnevatest kordadest mäletate, on erinevaid kratte väga palju, kuid täna pöörame me tähelepanu ühele väga erilisele krati liigile, kelleks on unekratt.
Aga selleks, et aru saada Unekrattidest maailmast, selleks peame võtma tõsise vaatluse alla lapsed, kes lähevad magama ja jäävad ootama Unematit.
Kui te veel ei tea, kes on Unemati, siis võtke teadmiseks see ilma selle väikese mehikese abita, kes palja silmaga vaadates tundub kui veerev karvapall, ei näeks te mitteühtegi unenägu. Tema kohus on igaõhtu, kui laps oma voodis vaikselt pikutab hiilida tema juurde ja raputada silma uneliiva. Aga see pole mitte selline hiilimine, mida teevad kassid, kes püüavad hiirt kätte saada, vaid väga väga salajane protseduur.

Selleks, et Unematit märgata, pead heitma voodisse ja sulgema silmad, ning ääretult tähtis on, et sa ennast üldse ei liigutaks. Unematid on väga pelglikud ning nad alati ootavad, et laps täitsa vagusi oleks, siis teevad nad järgmise sammu. Nüüd, kui sa oled juba vähemalt 5 minutit olnud täitsa liikumatu (teeseldes magamist) võid äkki tunda, kuidas keegi hakkab jalgade poolt teki alt sinu suunas vaikselt ronima. Ta tuleb tasahilju ikka ülespoole ja ülespoole. Nüüd on väga tähtis, et su suu pole ootamisest lahti jäänud, sest muidu võib unemati sulle otse kurku kukkuda ja siis käib üks meeletu köhatus ja unemati jaoks tähendab see tohutut kiirendust suust välja eemale voodist ning ta peab jälle selle teekonna ette võtma ning sinu ilus uni muudkui lükkub edasi.

Sama lugu võib juhtuda ka nina juures, kuna Unemati üritab just ninaotsa ronida, kuna sealt on kõige parem tal uneliiva visata otse silma, kuid kui sinu ninaots on liiga tundlik, siis võib see esile kutsuda aevastuse, millega Unemati lennutatakse päris lae alla.
Selle kõigepärast just on iga korraliku ja vastavat ametitunnistust omava Unemati varustuses väike langevari, sest mõtle ise, kui tema on tilluke-tilluke, siis sinu tuba on tema suhtes hiiglama suur.

Kui sa oled selleks hetkeks juba ootamisest väsinud ja sinu mõte pole virge, viska unemati kiiresti paar peotäit võlu uneliiva ja juba sa magadki. Aga iga väikese poisi ja tüdruku unistus oleks püüda kinni mõned Unematid, kuid see pole üldse kerge ettevõtmine, nõudes järjepidevust ja oskust varitseda. Võimalik, et sa oled imestunud ja küsid, et milleks on vaja Unemati kinni püüda? Ja võib-olla sina tõesti ei ole kunagi mõtelnud päkapiku, unemati , vms krati kätte saamisest, kuid sa pead alati arvestama, et väiksed poisid ja tüdrukud on kohe uudishimulikud ja soovivad lihtsalt teada saada nende väikeste salapäraste mehikeste toimetamisest ning selleks pole mingit muud võimalust.

Ma tundsin kunagi ühte võlurit, kes oli väikese poisina, kuulnud oma vanaema käest juttu, kuidas püüda kinni Unemati ja saada tema käest võlu uneliiva. Ta talitaski seda õpetust mööda ja püüdis kinni neid viis tükki. Pani nad omakorda kaunistustega kasti ja ootas 3 ööd ja päeva. Selle aja peale olid Unematid jõudnud toota hulga uneliiva, ehk täpselt öeldes 1,678 grammi millest piisab kasvõi terve Eesti täie laste uinutamisest 3000 aastaks.
Aga ma tahan teid hoiatada, sest need, kes mõtlevad, et püüavad kinni rohkem kui viis Unematit võivad langeda igavese unenõiduse kütke, nagu see juhtus Okasroosikese ja Lumivalgekesega. Te kindlasti teate neid muinasjutte, kuid millegipärast pole keegi kunagi võtnud nõuks uurida, miks nad nii pikalt magasid-nõidusekütkes olid…ja sellepärast ei ole see Unenõiduse fakt nii laialt teada.
Aga nüüd te siis teate seda tegelikku põhjust, mis nendega sündis.
Kuid meie jutulõng jäi pooleli ju võluri juures, kes püüdis kinni viis Unematit, sai nende käest 1,678 grammi uneliiva ja tegi sellest „igavese unistuste ja unustuste pulbri“, mille pani isa poolt voolitud akaatsiapuust saua sisse, kuhu otsa oli kinnitatud 48 tahuline mäekristall.
Unematid lasi ta kenasti lahti, kuid karistusena sellise teguviisi eest, oli ta määratud igavesele seiklemisele, päevade viisi tegutsedes, igavesti ärkvel olles.

Ega selle maailmaga, mis jääb meie maailma ja unenäo maailma vahele, peab olema ettevaatlik, sest kõikjal kehtivad omad reeglid ja sa pead olema väga teadlik ja mõtlema tagajärgedele, mis ühe või teise asja eest võib tulla. Ja kuna see väike poiss pärast seda Unemati uneliiva kogumist kunagi enam magama ei jäänud, siis kulutas ta kogu oma aja õppimise peale ja temast sai kuulus võlukunstide valdaja. Kuid meie jätkame Unemati teemaga.

Olete ka ise täheldanud, et vahest enne magama jäämist on lapsed ülemeelikud ja ei taha kuidagi voodis püsida. Tehakse nalja, naerdakse, jookstakse, hüütakse ja teostatakse muud tegevust mille tagajärjel hakkavad vanemad pahandama ja keelama. Õhtul on üks maagiline ajapiir, milleks on kell 22:00 ja reeglina peavad selleks ajaks kõik juba magama. Ja sa võid pärsi kindel olla, et kui lapsed teevad neid nalja tempe pärast seda kellaaega, on nende sisse pugenud Unekratt, kelle ülesanne on Unematile vastu võidelda. Nii need vaesed lapsed muudkui hüppavad ja kargavad, jooksevad ja kukuvad, kisavad ja karjuvad…ise üleni unised ja läbi väsinud, kuid magama ei saa jääda, sest Unekratt, kes on väike, sõjaka välimusega ja purpursinist värvi sõjarüüs, teeb kõik selleks, et lapsi muudkui tagant sundida, veel rohkem hüppama ja kargama.

Kuid, mis juhtub lapsega, kes on ise üleni väsinud ja Unekrati võimuses? Ta hakkab ühel hetkel kõikuma, vaaruma, taaruma ja võib niimoodi haiget saada ja seda see Unekratt just ootab, sest tema jaoks pole midagi meeldivamat maailmas, kui laste nutt ja nende vanemate pahandamised :“Lõpeta juba see jooksmine, marss magama, kell on palju jne.“ Ning, mis kõige hullem! Unekratid on alati sinu hirmsate unenägude põhjustajad, kui tahad seda vältida, pead tegema koostööd Unematiga.

Nüüd ma soovin sind väike armas sõber pühendada ühte saladusse. Tingimusel, et see jääb meie vahele ja mitte ükski unekratt seda mitte kunagi ei kuule ega loe teie poolt lahti jäetud raamatust. Sa pead alati selle raamatu lehekülje sulgema ja nõiduse pitseriga pitseerima, siis võid olla kindel, et Unekratt koos oma muude suguvendadega nende suurte saladuste jälile ei jõua.

Kui kell on üle 22-e ja Unekratt on sinu sees võimust võtnud aitab ainult üks asi. Sa pead paluma vanemaid või siis vanaema ja vanaisa, et nad keeraksid kella 15 minutit varemaks 21.45-ks ja nüüd kiiresti-kiiresti voodisse pugema ja ruttu magama jääma, sest ainult siis suudad sa Unekrattide nõidusele vastu panna ja säästad ennast pahandustest, millesse nad sind kiskuda tahavad. Nagu sa oled selle kella keeranud 15 minutit tagasi, pead ütlema kõva häälega:“ Kell on 21.45, Unemati, ma ootan sind!“
Selleks hetkel kaob Unekrattide võlujõud ja sul on võimalik kõik kenasti korda saada ja ilusaid unenägusid nägema hakata, sest Unemati uneliiv viib sind kohe ilusate unenägude maale.

Friday, December 3, 2010

Mõeldes neile, kes lahkunud (kõik armsad inimesed, loomad)







On ainult hetk sul olla
mis jääda nii ei saa.
See on kui lehesadu sügisesel aal.
See on kui silmapete
mis vajub udusse, kaob kaugenedes nähtamatusse.

Viib kaasa mälestused ja kaunid hetked viib.
Ta võtab sinult südame, jääb järele vaid piin.
Ta röövib aega-mööda su sõbrad vanemad,
kui tuleb aeg, ka sina, lähed ühes temaga.

Võib variseda kogu maa põrmuks jalge all-
vaid viivu kestis hetk, kui olid olemas.
Vaid hetkeks suutsid püstitada endal kodumaa...
et hiljem kodumullas saaks rahus puhata.

Nüüd oled kaugel, minu jaoks sa oled lõpmatus.
Ei ole hinges valu raugend ja sees on igatsus.
Ma tahan hüüda üle taeva-maa
ma tahaks leida tee, kuidas sinna saab?

On järel jäänud ahelvaremed,
on alles jäänud tunded segased.
Ei ole aega, ega valgust, ei ole õnne ega algust...
On ainult purunenud maailm inimese elust,
kõverpeeglikildudena tuhandes tükis
laiali mööda universumit-peegeldamas pimeduse valgust.

Aeg mõelda...










Kui mõistaksid, et kõik on mööduv
päike-taevas, tähed-kuu.
Inimese jäljed lumel,
täis tuisand jõulutuul.
Vaikne õhtu, härmas loodus
kuidagi nii nukker näib...
Meie armsad vennad-õed
talveunne jälle läind.

Vetevool on tarretunud,
temast saanud läikiv jää.
Aga kuskil sügavuses,
tuksub süda õrn ja soe!

Ära häiri seda rahu,
seda kaunist talveund.
Need on tema kaunid jõulud
Üksinduses - rahu tund.

Mõtle, ka meile tuleb tund,
millal näeme rahuund...