Ma kõnnin- kõnnin

Mööda mereäärset vetikate rada

Jalgadega rannaliivas sahistades

Otsides merekarpe….

Roosasid-valgeid

Kee tarvis, mida keegi mulle pole veel kinkinud.

Mida kandes suudaks ma naerda

Kõlisevat päiksepaistelist naeru

Mille sära lisaks läiget mu huulil…

Millega suudlen kuuma päikest

Austusavaldusena elule,

Et ühe rannakarbi põhjatus mustavas kurgus

Oli pärl, mille riputasin laubale

Igavikulise maailma kõiksuse märgiks.

 

 

LJ 10.10.2014

-12.10.2014 unenägemine

 

Ma kutsusin sind läbi une

Rännakule valguse poole

Nimega,  mille olid unustanud…

Kaotanud teise reaalsusse

aegade hämaruse vaikiva katte alla.

Ma sosistasin seda tuule jõuga

Kurtidele kõrvadele määratud tämbris

Täht-tähelt… laususin sõnu,

äratades sisemist tuld

valgustamaks sinu hinge

Et näeksid tulega graveeritud

pühakoja seintele maalitud pilte…

Hetkedest, inimese elus.

Hetkedest, mis loovad maailma

Niikauaks, kuni valgus  rüütab sind Aknas

-avatud maailmade vahel.

Unenägemine-05.11.2013 Tabatud tagaotsitav piilur

Magasin öö esimese poole rahulikult, siis ärkasin ja hakkasin energiat läbi laskma, vahetasin ka peasuuna ilmakaarte järgi välja põhjasuuna kasuks. Jäin magama ja ole unes Rannamõisas, kõik on nii nagu reaalses elus, aga oli suvi ja maja ees mängisid naabrilapsed (mingit kaks uut Kairi ema kasulapsed) Need sõid meie vaarikaid ja loopisid liiva minu tiikidesse. Läksin õiendama, kuid need saatsid mind pikalt, selgus, et tegu oli mingi vanapõllu seguga. Kutsusin selle naise ja seletasin ära, et kasvatagu oma lapsi normaalselt. Vanamutt ehmatas ära ja võttis nad endaga kaasa.
Siis vaatasime, kuidas mingi vana vene nr märkidega ziguli tegi ema aias ringi ja väljus Andrese aia tagant välja ja kimas minema. Vaatasime suu ammuli. Seal sees oli ema isa ja mingi tüdruk. Siis sõitis suur veoauto ja ka otse ema maja taha Ervini juurest mööda. Jooksime sinna asja kaema.
Maja taga meie piirist välja oli tekkinud pilliroo hoone vundament täpselt sama koha peale, kuhu laine plaanis endale garaazi...nüüd ta kriiskas, et ei saagi seda. Hakksime vaatama projekti, et saada ülevaade, kas tegu on ikka seadusliku ehitusega.
Hetke pärast olime oma majas, kõik oli normis, millegipärast polnud ees Ervini maja ja vannitoa poolt paistis sein läbi õunapuude peale. Äkki tegi maja naks, siis veel naks...sain aru, et tuul liigutab, äkki lükkas see maja vundamendi pealt ära. Hüppasime välja, Helena, Uku ja Mina, Lee-Ann oli nagu hetkel teises kohas. Uku ja Helena olid hirmul, rabasin neil käest ja jooksime Andrese maja taha kasvuhoone plokkide taha peitu, nägie, kuidas tuulispask seal Laine maja juures keerutas.
Kasvuhoone juures oli nagu emal madrats, Uku viskas sinna pikali ja hetke pärast oli tema asemel keegi teine.
Rabasin tal jalast kinni ja ütlesin,et näidaku oma tõelist nägu. Helena hakkas kisama, et ole nüüd normaalne, see on ju UKU jne. Mina jäin endale kindlaks. Äkki hakksid väga selgelt eristuma detailid. Nn Uku muutus, mingiks noormeheks imelike juustega. Hoidisn tal jalast kinni oma kotka küünistega ja ütlesin, et sul on mitu nime, unevaritseja...samuti teatakse sind ka unenäopiilurina. See aga ajas tagasi, et see on uni, see on uni mida ma pullin. Tugevdasin oma taotlust ja ütlesin, et ma ei lase sind enne lahti, kui sa oled andnud mulle kõik, mis on seotud täiusliku unenägemisega, nüüd ja kohe. Äkki noormees muutus ja tema välimus oli sarnane ühele näitlejale/laujale Rein Laaneorg, ainult et pikad sirged juuksed. Äkki tõusis ta oma kehast imelikult püsti, minu haare hoids teda ikka kinni. Sain ar, et tegu on tõesti sellega, mida arvasin. Kõik muu oli kadunud, olime ruumis, kus polnud aega, ruumis, kus võib kinni jääda. Mingi alateadlik alalhoiuinstinkt hakkas tööle. Ta liigutas oma parema käe kummaliselt minu pea suunas ja liigutas sõrmi ja lausus, see ei ole uni, see ei ole uni. Samaaegselt ta haitus ja ma jäin üksi sinna ruumi, püüdsin aru saada kus ma olen, püüdsin üles äragata unenägemise vahepealsest maailmast, kogu ruumi seintes hakkasid liikuma mustrid, keerlema, vilkuma. Äkki kuulsin tuttavat heli. Indiaani parmupilli ja trummi segu, seda sama laulu, millega Mescalito andis mulle üles kingid ja viis mind kokku jõududega. See heli juhatas mind välja...ärkasin käes see haarde tunne, millega hoidsin kinni piilurit. Tundsin energiat, jalatallad kuumasid, mul oli jõud. Mõtlesin piiluri hüpnotsieeriva käeliigutuse peale

Gaasileping

 

 

 

 

Unenägemine Gaasileping....22.09.2014

 

Algas see kõik sellest, et sõitsin mingi liftiga maa alt üles poole ja jõudsin koos ühe kena idamaalase välimusega naisega üles maapinnale. Selgus, et olin aidanud tal  põgeneda põrgust. Maa peal oli esimene asi mida kohtasin Peetri pood (lapsepõlvesõber) kes müüs kõike alates toidust lõpetades kulla ja ehitusmaterjalidega. Valisin seal peotäis kalliskive jms ja andsin tüdrukule, et sellega saab ta  endal jalad alla ja uue elu korda siin maal. Peeter tõmbas küll natuke kulmu kortsu … aga minu pilgust, millega ma talle otsa vaatasin sai, aru, et igapüks peab meist vahest maksma oma kümnist, kui tahad, et elu sinu vastu armuline on. Jätsime temaga hüvasti ja ma hakkasin meenutama, et mis eelnes sellele kõigele, kes oli see naine, miks ma aitasin tal põgeneda põrgust ja kuidas ma sinna üldse sattusin ….?

 

Korraga olin tagasi alguses, ja sündmused, mis eelnesid rullusid lahti kui iidsed rullürikud pärgamendil. Selgus, et Hr. Saatan-Kurat Vanakuri oli mind isiklikult kutsunud külla, mis omakorda pidi lõppema gaasilepingu alla kirjutamisega ja väikse ringkäiguga Põrgus. Läksime ühte kenasse ruumi ja vana seletab, et see siin on ruum, kus esindatud kõige auväärsemad ametid maailmas ja see on ka alati kindal peale minek, et siia sattuda. Vaatasin ruumi, mis oli jaotatud nagu laudas looma lahtriteks, ainult, et turba asemel oli kena pehme voodi ja igas boksis üks naine. Kuna mul on pikad juhtmed, siis astusin esimesse boksi ja küsisin naiselt, et miks ta siin on ja mis oli see elukutse maa peal? Naine aga haaras mul lipsust ja püüdis teha lambada võtteid. Lükkasin ta pehme jõhkrusega eemale ja tulin lahtrist välja …. saatan naeris. Naine aga hakkas sajatama, et tema pärast jäin kliendist ilma …. ja sõimas nii mis jube. Teise lahtrisse ma sisse ei läinud ja ka kolmanda jätsin vahele, aga tundus, et need naised tegid kõik koostööd ja kisasid grupis sünkroonis.

 

Mul oli aga hull põiekas ja otsisin kohta kuhu minna …. aga taat seletab, et näed meil on avatud kontori põhimõte, kõik usaldame kõiki, uksi ja seinu pole vaja, on ainult sellised looma lahtrid … aga teie inimesed olete ju ka loomad ja suunas tähendusliku pilgu daamide poole personaalsete lahtrite suunas. Ma siis hakkasin nihelema ja ütlesin, et tahaks väga natuke aega privaatselt olla …. mind juhatati valmisboksi sarnasesse ruumi, mis oli ruumi osast piiratud ette tõmmatavate kardinatega. Boks oli sees ilus, kuld, kard, mõisastiil aga potti polnud …. olid suured hõbevaagnad, mille lasin ääreni täis.

Kui ruumist puudu tuli, kallasin ülejäänud lillevaasi.

 

Nüüd oli kohe hea olla. Saatan ja keegi keda ei tundnud tulid minu juurde ja ütlesid, et aeg on leping teha … istusime samas ruumis suure ümara laua taha ja osapooled kirjutasid kõik alla.  Saatan vaatas lepingut ja  sosistas mulle, et gaas on siin ainult perekas, tegelikult on lugu nii, et tal seal põrgus on hulga arenenud hingi, kes enam ei kõlba sinna ja nende seal olek levitab vaimsuse kasvu ja hinge arengut, mis ühel hetkel jätab põrgu oma asukatest ilma ja tal oli vaja isikut, kes tegeleb nagunii hinge teemadega ja kes oleks valmis nn kattemanöövri varjus põgenema koos sinna mitte kuuluvate hingedega. Aga kuna tema reputatsioon ei luba tal avalikult seda välja öelda ja veel vähem neid hingi sealt välja saata, siis on vaja mind, kes asja vinks-vonks korda teeb … .tema aga näitab kõigile meedias „Tõde“. Samal hetkel tõusime püsti ja liikusime põrgu peaväljakule, mis oli ümbritsetud kaunite hoonetega. Ühe hoone seinal oli mega  väliekraan, mille peal  parasjagu kõneles jumal …. jumal oli väga Obama moodi, vähemalt black.  Kõik, mis jumal rääkis, tõlgiti ümber täpselt vastupidiseks, ehk kui jumal ütles ma armastan teid, oli tõlge  ma vihkan. Elu taevas on ilus … tõlge, elu taevas on hirmus jne

 

Vaatasin suu ammuli, kuidas kõik mis oli must muutus valgeks ja avastasin, et vinge värk, sellist asja poleks osanud ette kujutada, et põrgus näidatakse suurel ekraanil jumalat ja kogu info ning sõnum pööratakse vastupidiseks. Saatan tegi silma ja ütles, see on ainult väike vemp, tule parem vaata, kuidas ma neid siin oma teemapargis väravas vastu võtan!

 

Läksime väravate suunas, mis olid sarnased 3 reichi Poola laagritele ja ka hooned laotud tellistest. Väravas olid stiilsed naised ja mehed parimas eas ja vormis, lilled käes, hotlips  naeratus näol.  Kõik, kes sisse tulid juhatati rongi (ratastel auto, mis vanalinnas rongi etendab), ise istusime vanaga ette. Nüüd teadvustas Saatan, et rong hakkab väljuma ja palus kõigil kinni hoida, sest see on lendav rong. Majesteetliku rahuga tõusis see platsi kohale, et teha üks tutvustav tuur paigast, mis neid ootas. Inimesed kiljusid vaimustusest. Nüüd õpetas saatan edasi. Hakkame rütmiliselt liikuma, ühed üles, teised alla, nii, et tekiks resonants …. ise samal ajal irvitab ja sosistab, et on ikka oinad …. see, mida nad kõik teevad ajab ju rongi ümber …. aga las jämmivad, ühel hetkel jõuab neile tõde kohale. Ja juba hakkas rong ümber minema … eelnenud eufooria  asendus hirmu karjumisega, mis segunes alla kukkuvate inimeste oietega katkiste  luude pärast.  Vedur maandus uhkelt väljapääsu osas. Saatan andis hinge mulle kaasa ja nii ma jõudsingi uuesti unenäo algusesse, millega see kõik algas.

Nõid isetegeija

 

Olin kuskil maal, kus toimus sõda ja vaenlased tulistasid meie pihta. Olime seal snaiprite meelevallas, siis aga õnnestus mul võtta automaat, mis kuulide asemel kuses otse nende suure juhi sõnavõtu ajal talle pähe suure laia kaarega. See juht oli Hitler….sellist häbi polnud nad varem läbi elanud ja sõda saigi läbi.

Siis läksin edasi allmaailma, kus ühel rongi ristmikul kohtasin kedagi Hüllet, kes tuli kaasa. Allmaailmas oli mägede kurus kolmest küljest ümbritsetud ja sinna vahale oli aegade algusest saati maetud inimesi. Tunnetasin seda surnute energiat ja muutusin ise oma teiseks iseks. Läksin kahe püstaku juurde, mis koosnes kristallpealuudest must-valge-must valge segamini. Piltlikult öeldes 60 cm lai ja 2,5 m kõrged ja 20 cm paksud tulbad. Aktiveersin need endale tundmatus keeles, seda oli veider kuulata, kuidas ma seda osakasin ja teadsin….see oli nagu natuke ladina-keele ja voodoo nõiduse segu. Siis võtsin selles alatarist tüki välja ja vormisin kuuliks ja viskasin teisele poole, kus maaseest tuli välja samasugune aga astses maa peal pikali. Nüüd aktiveerus üks üks ja minu ette toodi üks kaunis naine ja valik oli, et pean temaga suguühte astuma. Ütlesin, et vabastagu kohe oma kleit nööridest. Ta küsis, et kas ma olen kindel ja ei taha kogu kaupa näha….ta lasi kleidi alla ja selgus, et tegu oli kentauriga. Ütelsin, et mul pole vahet, ja paitasin teda. Gentaur oli väga õnnelik ja suudles samal ajal ühete naiskaaslast….aga mina hakkasin lotsima ja kogu maa täitus veega. Gentaur vaatas mulle trepil otsa, et ka niimoodi ma siis lõpetangi….aga need olid teise ise tegemised ja mul ei olnud plaaniski neid kedagi ellu jätta. Tundsin ennast samal ajal erinevate aegade mälestuste kogumina. Nüüd läksin üles, kus rahvas oli paanikas toimuvate muutuste pärast, üks prillidega mees karjus seal, et inimesed on jõuetud loodujõudude ees. Avasin oma häälepaelad justkui messias ja kuulutasin üle ilma, et sa armetu idioot, inimesed on väga võimsad, nad suudavad luua nagu looja, luua visioone, neid ellu viia, neid täiustada ja ka hävitada ja samal hetkel tegin käega liigutuse ja panin  suure konditsioneeri tükkideks sulama. Ütlesin,et  inimesed on Looja järel teisel kohal oma võimauses poolest, millest nad pole teadlikud…

 

 

Teine ise annab meile võimed, meis vast jõu ja energia selleks, koos eksiteerides sümbioosis on võimalik luua uut korda.

Üldiselt on elus nii, et kõik heateod saavad oma karistuse, õnneks see seadus kehtib ainult meie maises tasandis ja selle üle on olemas ka ülemuslikud seaduspärad, mis annavad sulle voli ja õiguse sellest mööda minna. Ühel ööl, kui selleks oli kõige sobivam aeg 17.01.2014 ärkasin ma oma teises ises üles, kuna midagi oli imelikku. Vaadates enda ümber, nägin öökulli isutmas minust eemal. Olen üldiselt väga positiivine kõikide loomade-lindude suhtes ja naeratasin ka temale. Äkki ründas ta mind parem jalg ees ja otse küünistega näkku. Võtsin asja rahulikult ja püüdsin teda ära tõmmata, aga seda hullemalt ta oma küüniseid sisse torkas, minu näo paremale põse poolele. Keegi küsis lastest, et miks sa oigad....ütlesin, et näe, kull ripub näös. Tundisn kuidas veri voolab, tegin ka ühe hea karjatuse, nagu tõmbaks noolt elavast lihast välja ja murdisn kulli jalad....siis võtsin hops ja tugeva astraalse jõuga eemaldsin surnud linnu enda küljest ja viskasin ära. Vaatasin peeglisse, seal oli ainult kolm küüne täppi. Teadsin, et see jõud on murtud!!!