Ühes tavalises elus kingiti mulle 2 peotäit armastust 2 peotäit õnnelike hetki 2 peotäit hurmavaid lõhnu
Ma surusin pihud tugevalt kokku püüdes kramplikult takistada selle lailali valgumist.
See oli mulle kingitud armastus, mida hingasin väikeste sõõmudega, kartes, et muidu saab kiiresti otsa...
Üks sõõm, teine, kolmas. Ei! Armastust ei saa raisata, seda tuleb hoida veel tugevamalt. Ning käed kivistusid aja jooksul rusikasse, kaitstes armastust, mis muutis tavalise elu õnnelike hetkede jadaks.
Aja jooksul muutus peamiseks kingitud armastuse hoidmine, kui selle hurmast joobumine.
Inimene, kes kinkis need 2 peotäit igavikulist õnne, tahtis ühel hetkel seda tagasi...
Ta ütles, et endale hoitud armastus kivistub tühjuseks!
Avasin pihud, need olid tühjad, 2 peotäit armastust oli kadunud õhku. Millal ja kuidas jäigi hoomamatuks, sest ma armastasin mulle kingitud armastuse hoidmist...
Olin koos abikaasaga ja vennaga kuskil Männiku raba juures, kui selgus tõsiasi, et vend on meisterdanud vanast kelgust lennukõlbuliku riista. Peale vaadates tundus kelk natuke näotu, kulunud värvi ja puitosa poolest, aga siis kui rahvas sinna peale hakkas minema,imestasin ise ka, et sinna mahub pool polku... Lõpuks kui kelk oli võtnud Noa laeva mõõtmed, ehk eesti mõistes GAZ 53-ga ühesuurune, tõusis see lendu ja me kimasime kevadise raba kohal. Ühest künkast üle lennates paistisd mättal päevitavad rästikud...meie olime aga turvalises kõrguses. Siis kihutasime läbi puude ja mööda metsasihte. Vau, mõtlesin mina...vend on ikka osav mees :)))) Ühel väiksel peatuse hetkel tulin maha ja vaatasin, kuidas teised edasi põrutasid. Avastasin, et olen Baltijaama taga, kogu vanalinna asemel oli ilus metsik loodus ja ega ka Baltijaam ise polnud midagi enamat, kui loomade karjamaa.
Hommikul lapsi lasteaeda viies, rääkisin ka neile, mida nägin. Poiss ültes, et see polnud kellegi kelk...see oli ju jõuluvana saan...ja tõesti, kui järele mõtelda, oli see rohkem saani moodi, kuigi, lõpuni jäi arusamatuks,mis jõuga see liigub ja kuidas seda juhitakse. Ilmselt mingi virgil jõud. Tütar lisas, et isa, sul on ikka vahvad unenäod!
Unest ärgates on tähtis emotsioon ja kui see on positiivne, siis on uni olnud HEA!
Tänavu on tõesti ilus talv, külm, palju lund ja härmatist. Eile sai tehtud ühed kelgu rallid ja niisama ilma nauditud. Lisan siia ka mõned pildid koduaknast ja osadest talverõõmudest :))))
Äriprofessorid Gary Hamel ja C.K.Prahalad on kirjutanud eksperimendist, mis viidi läbi suure rühma ahvidega.
Neli ahvi pandi ruumi, mille keskel oli kõrge ritv. Ridva tipus rippus kimp banaane. Üks näljastest ahvidest hakkas ritva mööda üles ronima, et saaks midagi süüa, aga just siis, kui ta sirutas banaani järele, lasti tema pihta külma vee juga. Vingudes pages ahv ritva mööda alla ja loobus katsest toitu saada. Iga ahv tegi samasuguse katse ja igaüht kasteti külma veega. Viimaks nad loobusid.
Siis eemaldasid uurijad ruumist ühe ahvi ja asendasid ta uuega. Kui uustulnuk hakkas ritva mööda üles ronima, haarasid teised kolm temast kinni ja tõmbasid ta alla. Püüdnud mitu korda ritva mööda üles ronida ja olles teiste poolt tagasi tõmmatud, loobus too viimaks.
Uurijad asendasid ükshaaval esimese rühma ahvid ja iga kord, kui uus ahv sisse toodi, tõmbasid teised ta alla, enne kui too banaanideni ulatus. Aja jooksul täitus ruum ahvidega, kes polnud kunagi külma dušši saanud. Ükski neist ei roninud ritva mööda üles, kuid ükski neist ei teadnud, miks.
Kahjuks on läbikukkumisega harjunud inimesed paljuski nende ahvide sarnased. Nad teevad ikka ja jälle samu vigu, kuigi nad pole kunagi päris kindlad, miks.
See lõik Mawelli päevaraamatust on rusikas silmaauku...kõik me tunneme elus inimesi, kes oma sisemistest hirmudest lähtudes ei lase ka teistel lennata, trampides nende unistustel.
See on suurim viga, mis keegi võb lasta endaga teha...lubada trampida oma unistustel ja loobuda neist, sellepärast, et mitte erineda massist ja olla koos kari hirmunud lambaid, kartmas metsa taga hunti, kes tegelikult ainult viirastus.
Kui inimesed elavad oma unistusele ja jagavad seda edukalt, siis võtavad ka teised selle omaks. Inimesed on valmis järgnema suure unistusega juhile. Enam kui kunagi varem otsivad inimesed kangelasi. kahjuks otsivad paljud neid kohtadest, mis tekitavad pettumuse: sport, muusika, filmid, televisioon. Aga tõelised kangelased on juhid,kes aitavad teistel edu saavutada, inimesed, kes võtavad teised endaga kaasa. ja kõik algab unistusest.
Nagu ütles Winifred Newman:" Visioon on maailma kõige meeletum vajadus. Pole olemas lootusetuid olukordi, on ainult inimesed, kes mõtlevad lootusetult."
