Maailmas, kus pole aega

Maailmas, kus pole aega

Maailmas, kus pole aega

Seisavad inimesed järjekorras

Pika kassaleti taga…

Järjekord vonkleb kui põhjakonna lõputu saba.

Inimeste näod põlevad palavikuliselt…..

Nende silmade sära valgus paistab kaugele…

Maa pealt vaadatuna linnuteena,

mille järgi loetakse kaarti, määratakse elusid,

mille järgi jagatakse andeid, endeid

ja aega.

Aega neile,  mis tiksub miinusena.

Ajatuse kasuks.

Nad seisavad vaikides ja ootavad.

Ootavad oma hetke, et lunastada

hinge  valgusega,

tükikesega jumalikust energiast,

omale elu!

Elu, kus on armastus, naer, tunded ja midagi veel….

Seal, kus pole aega,

seisab vesi vaikuses.

Põleb tuli pildina raamis.

Kostub liikumatu käokella hääletu kähe hüüe.

Inimesed maal kuulevad seda kui inglite oodi,

mis kutsub ronima taevatrepil.

Mis kutsub osa saama jumalikust vabadusest

suveräänsete pilvede tükkide kogumikul.

Igaühe jaoks on siin oma koht 3 m2 puhast õhku…

Kus sõbrad jagavad 3 peotäit vihmapisaraid.

Kolme tilka verd, et lunastad endal UUS AEG.

Ainuke, mis tegelikult maksab, on AEG,

mida SUL ei ole.

22.04.2013

LJ