Luuletused 2008

Akna taga vaikselt vihma kallab
Kaugel pole aeg, kui tulemas on hallad
Põllult kajab kaeblik sookure hüüe-
Kaugele-kaugele lõunasse on tema püüe.

Tasa-hilju loodus unne suigub
Millest inimeste meeleolu kõigub
Masendus ja mustad mõtted sünged
Rünkpilved ähvardavalt koondumas su ümber!

Hirmu tootes välgud maasse löövad,
Aplalt oma närve endal sisse söödad
Kugistades emotsiooni halli
Kõri ümber pingul kümme kallist salli.

Lämbun, oma enda kätega sai seotud
Pöetud peaga kapi nurka poetud
Haletsedes ennast-kannatuses kanges
Põhjatumas mülkas sügavusse langed…

Nüüd paistavad veel porist sinu juuksed
Ning tasahilju õhku kostab nuukseid…
Kes ulatab sul abistava käe?
Kes annab sulle jõudu oma enda väest?

Kaks viimset valikut on jäänud sinu hooleks
Kus vahelt piir nad tükitanud pooleks
Üheks surm, teiseks elu- avasüli naeratamas vastu
Lastes valida sul targalt, kuhu poole astud…

LJ

13.08.2008

Luule, parimad

Kõrvuti läksime pimedas öös,
linnutee tähtede all.
Kahvatu kuukiir helkis su silmis
ristunud pilkude all.
Sa olid nii lähedal, samas nii kaugel
Sind prooviin püüda kui tuult
Mu hirmud said võitu mässavate tunnete tormist
me vahel toimus midagi suurt.

Öövalgus ja tähed, su naeratus huulil
Ma püüdsin leida su maitset
kuid tuulehoos vallatult liikusid juuksed
pakkudes vaikides kaitset...

Tahtsin öelda, et armastn sind
Tahtsin, et oled mu haardes
Tahtsin, et aeg, peatuks hetkeks ja nüüd...
natuke oleks sul jahe!

Siis oleks põhjust emmata sind-
tunda su tunnete hurma
Põimida käed, süda ja hing
Trotsida igaveskes surma!

Kas pole, ilus unistada olnust?
Ja näha elu möödumas kui filmi?
Kas pole kaunis armastada
möödaniku pilvi?

Ning tunda seda nüüd ja praegu
ning öelda tänud tuulde...
Su armastus mind läkitas - maailma suurde!

Lj 07.08.2008