Luule, parimad

Kõrvuti läksime pimedas öös,
linnutee tähtede all.
Kahvatu kuukiir helkis su silmis
ristunud pilkude all.
Sa olid nii lähedal, samas nii kaugel
Sind prooviin püüda kui tuult
Mu hirmud said võitu mässavate tunnete tormist
me vahel toimus midagi suurt.

Öövalgus ja tähed, su naeratus huulil
Ma püüdsin leida su maitset
kuid tuulehoos vallatult liikusid juuksed
pakkudes vaikides kaitset...

Tahtsin öelda, et armastn sind
Tahtsin, et oled mu haardes
Tahtsin, et aeg, peatuks hetkeks ja nüüd...
natuke oleks sul jahe!

Siis oleks põhjust emmata sind-
tunda su tunnete hurma
Põimida käed, süda ja hing
Trotsida igaveskes surma!

Kas pole, ilus unistada olnust?
Ja näha elu möödumas kui filmi?
Kas pole kaunis armastada
möödaniku pilvi?

Ning tunda seda nüüd ja praegu
ning öelda tänud tuulde...
Su armastus mind läkitas - maailma suurde!

Lj 07.08.2008