Kõrvitsakook-taevalik + retsept

Eile sain elus esimest korda kõrvitsakooki, mille kaasa oli valmistanud.
Täna unistan koogist, totter naeratus huulil ja mõtlik pilk töökoha 11 korrus aknast
"modernset cityit" passimas.
Just hetk tagasi lendas kaksik-torni juurest mööda parv vareseid...vahest ma kadestan linde,
et ei saa samasuguse kergusega lennata ja süüdimatult maapeale roojata, ja nad ei tunne kunagi sellepärast süümepiinu... :)

Nüüd sama tekst google translate`iga seda tõleget lugedes võib vahest krambid saada, aga see on täiesti koom.

Yesterday I was alive for the first time kõrvitsakooki, which was manufactured to.
Today, dream kitchen, stupid smile on lips and thoughtful look at the work floor window at 11
"modern cityit" passimas.
Just a moment ago, flew twin-tower at the ferry along the crows ... I sometimes envy the birds,
that can not easily fly to the same ground roojata and irresponsibly, whether they have ever
pain is not a conscience ...


Kõrvitsakook, taevalik

Kook on argipäevane, kuid tavalise biskviitkoogiga võrreldes oluliselt õhulisem ja mahlasem, krõmpsuvate mandlite ja rosinatega. Raputa enne serveerimist üle kodutehtud vanillisuhkruga, see annab koogile erilise hõrgu lõhna.

Vaja läheb:

* 450 g puhastatud kõrvitsat
* 150 g võid
* soola
* 150 g suhkrut
* 50 g hakitud mandleid
* 50 g hakitud sidruni-sukaadi (või ebaküdooniamoosi)
* 1 sidruni riivitud koor
* 50 g rosinaid
* 75 g nisujahu
* 1 tl (kuhjaga) küpsetuspulbrit
* 2 muna
* kaunistuseks vanilli-tuhksuhkrut

Lõika kõrvitsa viljaliha kuubikuteks ja hauta võis 10-15 minutit, kuni kõrvits on pehme. Püreesta kõrvits vähese soolaga. Sega juurde mandlid, suhkur, sidrunisukaad ja riivitud sidrunikoor. Lisa rosinad. Sega hoolega ja lase veidi jahtuda.

Sega juurde jahu ja küpsetuspulber. Lisa heledaks vahustatud munakollased, viimasena kõvaks vahustatud munavalged. Vala tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 23 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi. Küpseta 180-kraadises ahjus umbes 50 min, kuni koogi keskele torgatud puuork jääb kuivaks. Kummuta kook ettevaatlikult restile jahtuma ja sõelu peale tuhksuhkrut.

Koogi retsept on nami-namist

pimedusest paistavd valged täpid

Täna hommikul läks uni ära kuskil kella 5 paiku ja kuna tütar ka võttis nõuks meie juurde pugeda,
siis polnud pikalt vaja mõelda, sest järgnevad 2,5 tundi oleks möödunud meeletu nihelemise ja kõrva
hingamisega. ( korduvate pimetestidega tuvastatud)
Võtsin kätte ja leidsin käsimisi kobades riidekapist soojad üleriided ja haarasin kaasa oma väikse
teleskoobi ning kobisin õue orioni tähevööd peilima. Kuna päike polnud enam kaugel horsisondist, siis
oli pimedas taevas valgetest täppidest alles ainult suuremad.
Mulle on alati tähed meeldinud ja kuud võib passida ka lõputult...aga täna hommikul hakkas külm,
ikka 4,5 kraadi miinust. Leidsin ka siiriuse üles ja see meenutas hiiglaslikku spiraali, millel väiksed tuled sees.
Või oli see minu silma nägemine, mis need tuled sinna pani...ehk ilu on vaataja silmades.
Mõtelsin, et tegelikult on hea, et väljas külm, sest see pani mind ka natuke võimlema ja siit edasi tekkis mõte, et
miks-mitte iga hommik teha karges õhus üks kargamine ;-)
Mulle on alati meeldinud vastandid...nii hea oli pärast külma taeva kiikamist leida ennast saunas peesitamas.
Vastandlikkus peab maailmas olema, sest ilma selleta ei tule välja ilu ja tunne, et küll on HEA.

Disco pole oluline...

Käisime eile Kristo 6 sünnipäeva tähistamas. Kõik oli väga bra, lamasklesin Mcqueeni auto kujulisel diivanil ja jälgisin laste toimetusi. enamus ajast oli Dicso, värvimuusika, hinge tappev toss, populaarne Wii ja muidugi ka laste omavahelised nääklused...nagu ikka.
Sain sealt hea mõtte, ehitada koju mängutoa asemel disco lava...ja muidugi ka tehnika paigaldus.
Täna sai siis kogu oma lõuna vaheaeg viidetud Nooretehnik kaupluses. Koju sai toodud pöörlev disco maakera, vilkuvad lambid, plinkiv lamp, värvimuusika ja karaoke süsteem kahe mikrofoniga.
Kõige rohkem võttis aega toa puhtaks rookimine kõik-võimalikest mänguasjadest. Õnneks on suur garaaž, kuhu saab kõik üleliigse ära mahutada.
Lõpuks sai ka süsteemid tööle ja rokkimine läks lahti. Avastasin, et päris vahva on pikutada ja vaadata laes ja seinal liikuvaid valgusetäppe, see oli isegi kergelt hüpnotiseeriv...
Lapsi nagu ikka huvitas, et millal juba kõik valmis saab..ja kui oli valmis ja asi toimis, siis ei tahetud muud, kui ukakat kodus mängida.
Päris hea on vahest muusikat kõvasti kuulata... nii meenub mulle alati puhkpilli orkester, kus mängisin....kõik pool kurdid ;-) Natukese aja pärast lapsed ütlesid, et pane juba vaiksemaks, me ei suuda mõelda...
Nüüd jääb üle veel lava ehitada ja valgustus õige nurga pealt paika saada, siis saab laulda Disco pole oluline, punk on põhiline.

Killuke elust...

Inimesed elavad pool elu unistades ja teise poole mälestuses nendest unistustest...
Iga päev esitan endal küsimuse: "Mida ma olen täna sellist teinud, et maailmale, teistele sellest mingi kasu oleks..?
Paljudel juhtudel saan ausa vastuse-mitte midagi ja nii avastad ennast tegutsemas teises reaalsuses, kus püüad jagada valgust ja teadmisi...ehk on neist abi teistele, kelle teed on minu omaga sarnase sihiga.

Hetked elust

Iga inimene, kes elab on üks hea kogumik emotsioone, tundeid, mõtteid. Enamuses me pole teadlikud, et see kõik on meeletu väärtusega energia, mida Keegi nimetab "Teadvuse helendavaks kooreks." Meile peetakse jahti nagu kariloomadele, kuid me saame sellest aru alles viimasel hetkel, kui kustub mälust viimane kaader. Pealkirjaga filmist mille tiitrites on Sinu nimi...

Öös on pimedust ja varje
Kaugusesse kostub karje
Öös on paista tähti helgeid
Aga näha pole selgelt...
Silmad lahti-silmad kinni
kobamisi kõnnid ringi
Meelte võimu endas matad
Hirmu, riietusse katad...

Värinad...palju värinaid,
Sügavalt alateadvusest pressimas hinge
Südamesse tekitab pinge...

Milleks see kõik? Kas niisama
lihtsalt ei või siis olla?...
Ei, Sina ei või, sulle on määratud
igavene otsimine.