Täna hommikul läks uni ära kuskil kella 5 paiku ja kuna tütar ka võttis nõuks meie juurde pugeda,
siis polnud pikalt vaja mõelda, sest järgnevad 2,5 tundi oleks möödunud meeletu nihelemise ja kõrva
hingamisega. ( korduvate pimetestidega tuvastatud)
Võtsin kätte ja leidsin käsimisi kobades riidekapist soojad üleriided ja haarasin kaasa oma väikse
teleskoobi ning kobisin õue orioni tähevööd peilima. Kuna päike polnud enam kaugel horsisondist, siis
oli pimedas taevas valgetest täppidest alles ainult suuremad.
Mulle on alati tähed meeldinud ja kuud võib passida ka lõputult...aga täna hommikul hakkas külm,
ikka 4,5 kraadi miinust. Leidsin ka siiriuse üles ja see meenutas hiiglaslikku spiraali, millel väiksed tuled sees.
Või oli see minu silma nägemine, mis need tuled sinna pani...ehk ilu on vaataja silmades.
Mõtelsin, et tegelikult on hea, et väljas külm, sest see pani mind ka natuke võimlema ja siit edasi tekkis mõte, et
miks-mitte iga hommik teha karges õhus üks kargamine ;-)
Mulle on alati meeldinud vastandid...nii hea oli pärast külma taeva kiikamist leida ennast saunas peesitamas.
Vastandlikkus peab maailmas olema, sest ilma selleta ei tule välja ilu ja tunne, et küll on HEA.
No comments:
Post a Comment