
Alati tekib igal inimesel pealkirja lugedes mingi oma ettekujutlus, milline võiks olla jõuluöö unenägu. Ilmselt ei oota sellist sisu mitte keegi, aga selline see nägu oli.
Algas see sellest, et ärkasin Vabaduseplatsil Jaani kiriku poolses osas. Kõik oli vanamoodi ja ei mingit treppi ega vabadusesammast. Olin Jaani kiriku seina ääres ja leidsin, et see on ainuke kõrvaline koht, kus rahulikult loomulikke vajadusi rahuldada, ehk urineerida. Püüdsin seda teha kristlastele meelepärasel kombel, et mitte vastu seina, vaid seinast eemale ilupõõsaste suunas. Jaani krik oli ümbritsetud imlelike punaste kividega, mis kiirgasid sooja ja särisesid elektrist. Ja nii nagu ikka, ei pidanud ma ohutusnõuetest kinni ja lasin suure kaarega elektrit juhtivate kivide pihta mõtlemata tagajärgedele. Aga neid ei tulnud, tulid ainult endised klassikaaslased koolist ja segasid minu tegevust. Lõpuks sain ikka oma vajadused rahuldatud ja kirusin linna, kes ei ole piisaval arvul wc-sid paigaldanud.
Järgmine hetk olin metroos ja kihutasin Moskva all ringi. Kuna olid pühad, siis olid osad jaamad suletud ja rong keerles nagu spiraalis. Lõpuks jõudsime jaama, kus ekponeeriti sigu. Ehk, sead süldina, sead tsellofaanis, sead suitsutatult, sead koduloomadena ja ja koera asemel...
Sellises järjestuses oli väga ebameeldiv mõelda jõuluprae peale ja ma otsustasin, et elav siga on palju armsam, kui särisev, rasvast nõretav jõulupraad.
Tulin sealt välja ja jõudsin majja, kus elasid nõiad. Millegi pärast olin ma ise justkui mustkass ja äkki sööstsi minu suunas üks elusuuruses leopard. Ei aidanud muu, kui jalgadele valu. Õnneks olime paksus metsas ja puud olid minu poolt tõmmates ennast paindesse, et ma läbi mahuksin ja saaks otse põgeneda. Minu selja taga, aga tõmbasid puud tagasi ja leopard nägi suurt vaeva, et järelejõuda. Lõpuks jõudsin metsast välja, mis lõppes kummaliste väravatega. Leopard oli kohe kannul, aga ime-ime, kuskilt tekkisid klaasuksed ja ma panin need risti-rästi kinni kolmekordselt. Leopard jäi pika ninaga. Mina aga istusin kassina kännule ja hakkasin lakkuma käppa, mõeldes, et nõiametsas pole eriti tervislik jalutada.
No comments:
Post a Comment