Luule, parimad

Koltunud leht.

Lõpuks ometi olen ma vaba,
Koltunud kuivanud leht,
Kes tasaselt langemas maha,
Kesk külma sügisest vett.
On läbi mu aeg kaunid päevad
Lõppemas jälle üks tee…
Mis tõmbab mind tasa ja tasa
Keereldes maapinnale.
Veel väheke tuleb mul olla
Natuke langeda jääb
Põrmuks mu olemus tolmab,
Pole enamat leheke väärt.
Olen vaba, lõpuks ometi vaba!

Teadmatusega homsest...

Ma kõndisin ääretus tühjuses
Pimedas linnutee serval…
Otsides valgust, janunedes soojuse järele.

Nagu mäng, mil keerutad õnneratast
Astusin galaktika tolmus.

Ainult valikud on meie ees…
Õiged-valed, kas on sellel üldse tähtsust?
Kas on vaja mürgitada meelt
vaadates kõverpeeglisse…
Otsides olemasolevaid vastuseid-
Gravitatsiooni poolt väändunud tõest.

Kas on mõtet ekselda kaugel
Püüdega lahendada mõistatust,
mis on elus tähtis?

Aeg voogab läbi mu elu
Viies kaasa tükke mu hingest.
Lammutades hetke, milles olen ärkvel.
Ma ei näe und sellest suurepärasest maailmast
See pole pelgalt miraaž….

Puhastan meeled ja alistun saatusele…
Teadmatusega homsest…

Homme võin istuda musta augu äärel-
Kõigutades jalgu selle serval ja näha
Kuidas sureb valgus...
Seal näed hetki elust, mis kiludena kukuvad
põhjatusse sügavikku, saades osaks kõiksusest.

Vaikselt kustub olevik, üle põhjatu musta augu
Tekib särav kristalne sild.
Võta ette see rada sõdalane…armastusega valitud tee!
Seda sa ju otsisid kogu oma teadliku elu!

LJ 08.07.2008

Raisatud aeg

Kõik möödub...
Aeg
Mõtted
Tunded
Hetked inimese elust
kõik möödub
nagu voolav vesi
Igaviku kuristikust alla langeb
põhjatusse sügavikku kaob

Mina ka, mina ka...
teadmata on aeg
kellega koos ja millal?

Vaata, see on su eluraamat!
ära lase võimalust mööda
kirjutada igale lehele
üks täitunud unistus

Ajas olid mõtted
Mõtetes olid tunded
Hetkedes oli armastus
Kõik möödus liiga kiiresti
ja raamatu lehed jäid valgeks....



LJ 29.08.2008