Trepp

Alles see oli kui tekkis meeletu soov ehitada uus trepp ja võita sellega juurde ca 10 m2 elamist. Mõlgutades mõtteid ja tehes plaane, ei olnud abikaasa sugugi vaimustatud sellest ideest...
Nagunii hakkab kiuksuma...kõlbab vana ka, milleks pead endale tööd juurde tegema jne...ei jõua kohe kõik motiveerivaid sõnu ära tuua, mis osaks said. Aga jonn, on minu parim sõber ja seda juba lapsest saati, sest kuni keskkoolini olin ma täielik soss...sepp ja kõik asjad, mida minu "osav käsi" puutus, lagunes tükkideks, või...

On üks hea ütlus:"Tehakse sitast saia." Vot mina seda niipidi ei osanud, pigem vastupidi. Aga vaadates ükskord ühte eesti filmi "Tuultepesa" kus oli üks osav sakslane, kes puidust meiterdas seal hälli jms kraami, tekkis mul sügav soov ja ma palusin universumit, et ta kingiks mulle ande, ning asjad hakkaks laabuma, ehk soovisin endale kuldseid käsi ;-)))) See jutt on jumala tõsi, olin siis vist mingi 13a ja mul oli täielik tüdimus, et tööõpetuse hinded pidin ma õpetajale värvi, vineeri ja koristamisega kinni maksma. Aga hakkama pidi ju saama, ja eesmärk pühendab abinõu.

Mingi hetk hakkasid vaikselt asjad laabuma nii 15 aastaselt ja ülespoole. Enam ei olnud soss, vaid juba osakasin ka asju ehitada, ilma suurema katastroofita.

Ja nüüd mõend pildid 4 pikka päeva tööd ja tadaaaaa :)))

Lastel oli kohe eriti palju rõõmu uuest trepist...kuna ka vana veel alles, siis saavad võidu teha, kumb ennem jõuab, üks uuest teine vanast üles. Nad ikka aitasid ka mind ehitades...peitsid aegajalt mõõdulinti ära, siis kui olin saepuru hunnikuse kokku pühkinud, tuli sellega üksteist loopida ja palju huvitavat, mida elav fantaasia suudab aitamise all välja mõelda. Aga kõik laabus ja nüüd jääb veel üle käsipuud peale panna ja võib hakata mökerdama õliga.

KUi uus trepp käimiseks viimistletud, siis hakkan seinu lõhkuma ja tube modifitseerima, sest 8 aastat hiljem on juba paras siiber ning tahaks muutust. Mõni lepib mööbli nihutamisega, mulle piisab ehitamisest ja laiendamisest :)