Viimased kaks nädalat olen kui mingi figaro...tuisates üle Eesti. Õnneks tuleb väike vaheldus sisse
ja juba täna leian ennast sõitmas St.Petersburgi. Pühapäeval tagasi ja siis jälle tuiskan üle Eesti.
Paljud inimesed peavad seda õnneks, kui sul on hea töökoht, normaalne palk ja head kamraadid.
Mina pean õnneks seda, kui on meelerahu ja vaimne kasv, koos harmoonilise pereeluga.
Sellepärast ei armasta ma kuskil käimist, sest siis olen eemal perest ja oma mugavast hubasest kääbikuurust.
Lõpuks saime kätte Wii fitness laua ja selle mängud ning treeningprogrammid on lausa oivalised.
Olen nüüd kaks päeva nooruspõlve ja jooga harjutusi uuesti praktiseerinud ja võin tõdeda, et enam pole 20, kus mõlemad jalad kaela taga võisid olla.
Lisan ka mõned pildid, kus pere toimetab sama riistaga.
Ütleme nii, et kõikidel on lõbus ja kasulik, eriti lastele, sest marssimine ja kung-fu aitab neid paremini tajud rütmi ja muidugi ka saaa teadlikuks oma lihastest, millest neil enne aimugi polnud.
Ahjaa, käisin Võru kontorit koolitamas ja astusin läbi ka venna juurest Kiidjärvelt, venda polnud kodus, ainult vennanaine ja ja tema poeg. Neil on nüüd uued pereliikmed lisaks madudele (aafrika puurästikud, kuningboa, nastikud, madagaskari prussakad, jaapani unihiired, merisead, keko ja muud lõbusad sellid) ehk üks Dalmaatslane ja kaks kassi. Oma vennast ma seda poleks uskunud, et ta kassipoja võtab. Aga nunnud olid nad ikka.
No comments:
Post a Comment